Eesti elu on viimase 30 aastaga muutunud märkimisväärselt turvalisemaks. Koroonakriisi jätkudes kerkib esile kahjuks vägagi reaalne oht, et suureneva tööpuuduse tõttu hakkab kasvama ka kuritegevus, eeskätt vargused. See nõuab meilt kõigilt taas suuremat tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust.
Koroonakriisi mõju kuritegevuse statistikale on siiani olnud tagasihoidlik: politsei andmetel pole varavastaste kuritegude arv tõusnud, sest inimeste liikumine on piiratud ja tänavatel rohkem politseipatrulle. Ka ERGO kindlustuse varakahjude arv on seni püsinud stabiilsena, kirjutab ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko. Töötuse määra vaadates ja tuginedes eelmiste kriiside kogemusele, on siiski väga tõenäoline, et kriisi jätkudes hoogustub ka kuritegevus.
Praegune olukord ei ole küll üks-ühele võrreldav eelmise majanduskriisi või 90ndate algusajaga, mil kuritegevus vohas jõuliselt, kuid varasemate kriiside kogemusest tasub õppida. On võimalik, et töötuse kasv ja sotsiaalne ebavõrdsus toovad esile vanad tuttavad kuritegevuse liigid nagu vargused, röövimised, kelmused ja väljapressimised. See tabab meid siis, kui majanduslanguse mõjud on inimestele päriselt kohale jõudnud ja osal elanikkonnast rahavarud otsas.
