Kalvet tõi välja neli levinumat olukorda, kus noored ei teadvusta oma õigusi piisavalt ning eelistavad õiguse jalule seadmise asemel eluga edasi minna.
1. Suusõnalised kokkulepped ja tehingud
Kõik tehingud, sealhulgas laenu- ja ostusummad, tuleb alati tasuda ülekandega, mitte sularahas, et vajadusel oleks võimalik tehingut tõestada. Isegi oma sõbrale laenu andes tuleks see sobival moel fikseerida, näiteks elektrooniliselt SMS-i, e-maili, Messengeri või mõne muu suhtlusäpiga, kus mõlemad osapooled on tuvastatavad.
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kuid suuliste kokkulepete probleemiks on nende tõendamine, seega soovitavad juristid lepingu sõlmida kirjalikult. „Esimene suurem ost, mille noored iseseisvalt teevad on sageli auto – enamasti otsitakse just vanemaid kasutatud autosid, mille puhul võib peale ostu palju ebameeldivaid üllatusi välja kooruda,“ lisas Kalvet. „Suusõnalise ostu-müügi kokkuleppe korral on hiljem raske tõendada, millises seisukorras pidi sõiduk olema ja nii jäävad kõik hilisemad parandamiskulud tihtipeale uue omaniku kanda. Kui on aga sõlmitud kirjalik ostu-müügi leping, milles on fikseeritud sõiduki seisukord ja ostujärgselt ilmnevad puudused, millest ostjat ei teavitatud, on võimalik müüjalt nõuda puuduste kõrvaldamist.“
2. Manipulatiivsed tööandjad
Õigusabikulude kindlustuse puhul küsitakse kõige sagedamini nõu just töölepingu sõlmimise osas. „Noortel puudub erinevate lepingupunktide hindamiseks vajalik elukogemus ja teadmised ning tahetakse üle täpsustada, kas leping on mõistlik ja mida tööandja saab nõuda,“ lisas Kalvet. „Kui ise oma teadmiste põhjal ei julge vaielda või ei tea mida teha, annab jurist palju julgust juurde.“
Vaidlused tekivad olukordades, kui töösuhe on ebaõiglaselt lõpetatud, puhkuse- või lisatasud jäetakse maksmata, või tehakse ühepoolseid muudatusi, millega töötaja ei ole nõus. „Tööandjal, kes on pikalt tegutsenud, võib olla välja kujunenud lausa oma taktika, kuidas noorte teadmatust ära kasutada,“ lisas Kalvet. „Tundmata seadust on sellele väga raske vastu seista ja neil tööandjatel on komme jätta mulje, et töötaja on ise midagi valesti teinud või, et leping on igati seaduspärane.“