Sorteerimine on lihtne! Just nii kõlab TVO slogan, kes on üle 12 aasta tõstnud tarbijate teadlikkust ja tõestanud, et prügi sorteerimine ei pea olema tuumafüüsika. Vastupidi – kui see enda jaoks korralikult lahti mõtestada, võib lausa öelda, et see on easy-peasy. 

“Prügi sorteerimine ei tähenda, et jäätmeid tekiks rohkem. Kogu erinevus on selles, et ühe suure kastikese asemel on nüüd näiteks neli väikest,” räägib turundus- ja kommunikatsioonijuht Gaili Eding. “Ei ole vaja rohkem ruumi, vaid tuleb lihtsalt luua lahendus, mis võimaldaks mugavalt jäätmeid eraldi koguda.”

Kuidas alustada? Milliseid pakendeid tuleb pesta? Kas pakendid võib konteinerisse panna koos kilekotiga? Sorteerimisega seoses on õhus palju küsimusi ja just neile me intervjuus Edinguga vastuseid otsimegi. 

Mis on TVO ja millega te täpsemalt tegelete?

TVO ehk tootjavastutusorganisatsioon on üks neljast Eestis tegutsevast taaskasutusettevõttest. Pandipakend tegeleb taaraga ja ülejäänud kolm teiste pakenditega. 

Võtame tootjalt pakendite kogumise kohustused üle ja aitame neil koguda kokku turule lastud pakendid. Tekitame n-ö rohelise ringi. Kogume pakendid kokku, käitleme need ning suuname taaskasutusse. 

Elanikele pakume pakendipunktide võrgustikku, mis on leitavad üle Eesti. Nii mõneski piirkonnas pakume ka mugavat kollase koti teenust, mis annab võimaluse koguda erinevat liiki pakendid kokku ja anda need Ragn-Sellsile tasuta ära otse oma koduväravast. 

Lisaks teeme palju teavitustööd ja viime läbi koolitusi. Ettevõtted kutsuvad meid enda juurde ja koostöös ringmajandusliiduga osaleme ka erinevates projektides. Näiteks hiljuti andsime Ringmajandusettevõtete Liiduga koostöös paarile Lääne-Harju valla koolile ja lasteaiale sorteerimisjaamad, et nad saaksid juba varakult sorteerimisega algust teha. 

Mida täpsemalt kujutab endast kollase koti teenus ja kes selle eest maksab? 

Elanikule antakse kaks 150-liitrist kollast kilekotti, millesse võib panna kokku kõik pakendid. Kord kuus viiakse need värava tagant tasuta ära. Kollase koti teenus on alternatiiv avalikule pargile. Kui kohalik omavalitsus seda lubab, siis asendame avaliku pargi pakendikoti teenusega, sest elaniku jaoks on see kindlasti mugavam lahendus.

Teenus on elanikele tasuta. Selle eest maksavad ettevõtted, kelle pakendeid aitame kokku koguda. 

Vast nii mõnegi jaoks on segane, et mis see pakend üldse on. Kuidas seda oma sõnadega defineeriksid?

Kui sul on toode käes, siis sellel on enamasti mingi pakend ümber. See võib olla plastikust, paberist, metallist – millest iganes. See võib olla ka mitmest materjalist. Kui nüüd võtta see pakend toote ümbert ära ja ühes käes on pakend ning teises toode, siis kõik, mis ümber toote oli, ongi pakend. 

Kollasesse kotti võib kõik kokku panna – nii klaasi, plasti, metalli, papi kui paberi. Kuid on kohti, kus tuleb papp ja paber eraldi koguda. Ja kohti, kus tuleb klaas eraldi koguda. See oleneb sellest, mida kohalik omavalitsus oma haldusalas nõuab. Näiteks Viimsis on pakendite sorteerimine kohustuslik, Sakus aga tuleb klaas muudest pakenditest eraldi koguda.

Kõige lihtsamalt võttes on pakend see, mis toodet ümbritseb. Üle ei tasu mõelda. 

Aga kui rääkida toodetest, mille puhul koosneb pakend kahest või enamast materjalist. Näiteks hambapasta puhul on tuub pappkarbis, kuid toode ise hoopis teise materjali sees. Nutella topsil on nii klaasi kui plastikut. Kas võib kõik pakendikonteinerisse panna?

Enamasti on hambapastatuub on plastikust ja see läheb pakendikonteinerisse, mis on tähistatud kollast värvi sildiga. Sinna läheb plast, metall ja joogikartong. Nutella puhul oleneb, kuidas on konteinerite süsteem lahendatud. Ühel juhul võib mõlemad panna pakendikonteinerisse, kuid võib ka nii olla, et tuleb klaas ja plast panna eraldi. 

Olen kuulnud, et teatud pakendeid tuleb ka pesta. Enamiku jaoks tundub see aga juba eos tüütu. Milliseid pakendeid üldse pesema peaks ja mida teha, kui kohe üldse ei viitsi sellega tegeleda? 

Kindlasti ei tasuks selle pakendite pesemisega üle mõelda. Tuleks lähtuda lihtsalt sellest, et määrdunud pakend ei rikuks teisi pakendeid. Toome näiteks tetrapakendis jogurti, millel on plastikust kork otsas. Sa pigistad selle võimalikul tühjaks ja see vähene toode, mis jääb pakendi sisse, ei määri teisi pakendeid, kui sellele kork peale panna. Oluline on see, et pakendid jääksid konteineris puhtaks. Vastasel juhul on nende pesemine ja töötlemine ressursi raiskamine.

Piimapaki puhul piisab sellest, kui tilk vett sisse panna ja see välja kallata. 

Võtame ka mõned ebameeldivamad pakendid, näiteks need, milles on kalatooted. Kas neid tuleks loputada või pigem panna olmeprügisse?

Kui ei viitsi neid pesta, siis kindlasti tasub panna kohe olmeprügisse. Kui rosoljekarp on ikka mitu päeva seisnud ja kõik kraam selle külge kleepunud, siis on väga ebamõistlik seda pesema hakata. 

Kui kahtled, siis tasub alati panna olmeprügisse. Ja kui pesemisega tegeleda ei viitsi, siis võib sorteerida ka ainult neid pakendeid, mille puhul tead kindlalt, et neid ei pea pesema: singikarbid, juustupakendid, leivakotid …

Võtame fookusesse inimese, kes kogu senise elu pole üldse sorteerinud ja on kõik olmeprügisse visanud. Mis oleks tema jaoks esimesed sammud?

Esmalt tuleks kaardistada, kus kõige rohkem prügi tekib. Enamasti on see köök. Me tuleme ajast, mil kõik jäätmed olid kraanikausi all, ühes ämbris. Kuid nüüd võiks neid olla vähemalt kolm: bio, pakend ja olme. Kuid võib tekkida küsimus, et kui suured need peavad olema? 

Pakendid moodustavad umbes 60 protsenti jäätmetest, mis kodus tekivad. Seega võiks pakendite kastike kõige suurem olla. 

Tuleks vaadata kodus lahtiste silmadega ringi, et kuhu mahutada erinevate jäätmete kogumiskastid. Tänapäeval ei ole ka prügikastid väga koledad, vaid pigem justkui disaini- või sisustuselemendid. Näiteks saab paberi ja papi kogumiskasti peale panna lillepoti, mida vahepeal selle pealt ära tõsta. Paber ei haise ja seda võib vabalt kuude kaupa koguda. 

Mida soovitad inimesele, kes elab pisikeses stuudiokorteris ja mõtleb, et oi, minu koju küll kõik need erinevad sorteerimiskastid ei mahu?

Prügi sorteerimine ei tähenda, et jäätmeid tekiks rohkem. Kogu erinevus on selles, et ühe suure kastikese asemel on nüüd näiteks neli väikest. Ei ole vaja rohkem ruumi, vaid tuleb lihtsalt luua lahendus, mis võimaldaks mugavalt jäätmeid eraldi koguda. 

Taarat ei pea koguma kraanikausi all, vaid selle kogumiskott võib vabalt asuda saunanurgas, garaažis või rõdul. Biojäätmete jaoks sobib ideaalselt köögi tasapinnal olev karbike. Tuleb olla avatud meelega. 

Ja samamoodi võiks pidevalt prügi välja viia. Lähed kodust välja, võtad olmeprügikotikese kaasa. Laps läheb trenni, siis palud tal paberi- ja papikotikese ära viia. Jäätmed ei pea vedelema kraanikausi all, kuniks need haisema hakkavad ja tekitavad parajat peavalu. 

Aga mis saab sorteeritud jäätmetest edasi ja miks on oluline, et pakendid ei lõpetaks olmeprügikonteineris?

Olmejäätmeid ei sorteerita, kuna see on ebamõistlik. Neid ladustatakse ja seejärel põletatakse. Ehk kõik see, mis läheb olmeprügisse, on juba n-ö kadunud ning enam uuele ringile ei jõua. 

Eelnevalt sorteeritud jäätmed lähevad aga sorteerimisliinile ja sealt edasi juba ümbertöötlemisse. Biojäätmed jõuavad kompostimistehasesse, millest kevadel saame oma koduaeda komposti. 

Mis on peamised põhjused, miks prügi ei sorteerita?

Oleme turul olnud üle kümne aasta ja eks need mured ja rõõmud on läbi aegade olnud üsna samad. Palju on vastuseisu – et miks ma pean? Naaber ju ka ei sorteeri. Palju lihtsam on kõik kokku panna. Oleme teinud suurt teavitustööd, kuid harjumuse jõud on ju väga suur. 

Kuid oleme optimistlikud ja usume, et  inimesed muudavad oma harjumusi. Ja tegelikult on näha, et on ka kasvav huvi sorteerimise vastu ja soov saada teada, kuidas seda õigesti teha.

Nii nagu paljudel teistel teemadel, ei pruugi ka prügi sorteerimise osas peres kõik ühel lainel olla. Mida teha olukorras, kus pereema soovib sorteerida, kuid abikaasa ei taha sellest midagi kuulda?

Kindlasti võib olla selline probleem, kuid see lõhnab siis pere koosoleku järele. (Naerab.) Aga lahendus tuleb ju leida. Kui pereema on suur entusiast ja sorteerib ehk isegi seitsmesse liiki, siis … ma usun, et see pereema oskab ka oma pere olmest nii mõndagi välja sorteerida. Ja ehk hakkab see lõpuks ka abikaasale külge. 

Ka lapsi saab tasapisi õpetada sorteerima. Kui ta on pannud mingi asja olmeprügisse, siis saab talt küsida, et miks ta näiteks paberi sinna pani. Ja pereema saab siis selgitada, et see käib hoopis teise “kastikesse”. Võimalik, et ka teisel korral läheb lapsel valesti, kuid võib-olla kolmandal korral lähevad jäätmed juba õigesse kohta. 

Mis on TVO lähiaastate suurim missioon?

Meie eesmärk on koolitada aina rohkem inimesi, et nad oleksid jäätmete sorteerimise osas teadlikumad. Samuti teeme endast oleneva, et pakkuda veelgi suuremale hulgale elanikkonnast tekkekohal kogumise  mugavusteenust. 

Positiivne on ka see, et uus põlvkond teab sorteerimisest juba rohkem. Neile räägitakse sellest koolist ja nad on altimad ka oma harjumusi muutma.