Kodutehnika blogi

5 müüti mikrolaineahjude kohta, mida ei tasu kindlasti uskuda

Mikrolaineahjude kohta levib ikka veel palju müüte, mis ei vasta tõele.Foto: Shutterstock

Umbes 50 aastat tagasi majapidamistesse ilmunud mikrolaineahju kasutatakse iga päev miljonites peredes, kuid nende masinate kohta on liikvel ka palju müüte ja kuulujutte, mis ei näi kaduvat. 

Näiteks usuvad paljud jätkuvalt, nagu põhjustaksid mikrolaineahjud vähki või muudaksid toidu radioaktiivseks. Kuidas sellega siis ikkagi on? Electroluxi koolitusjuht Margus Sootsi sõnul võib kõik müüdid seada kahtluse alla juba seetõttu, et tänapäeva Euroopa tingimuste juures on kõik väga reguleeritud. “Kas saab üldse müüa tervistkahjustavat toodet, ükskõik, millisel moel see tervist või toitu rkub. Sellise regulatsiooniga ühiskonnas pole see üldse mõeldav,” sõnas Soots kõigi rahustuseks. 

Esimene müüt: surm toidus olevatele toitainetele

On neid, kes väidavad, et mikrolaineahjus küpsetatud toit on väiksema toitainesisaldusega kui ahjus või pliidil küpsetatud toit. Selle kuulujutu järgi hävitavad mikrolained puu- ja köögiviljades toitaineid, muutes toidu maitsetuks ja ebatervislikuks. Selle kinnituseks tehti 2003. aastal uuring, kus Hispaania teadlased näitasid, et brokoli ehk spargelkapsas kaotab mikrolaineahjus küpsetades 97 protsenti flavonoididest (toitaineterikkad ühendid, mis annavad sellele erksa värvuse), võrreldes 66-protsendise kaoga pliidil küpsetamisega.

Tõde on hoopis vastupidine. Nimelt: toitained säilivad suurema tõenäosusega mikrolaineahjus küpsetamisel kui enamiku teiste tavapäraste toiduvalmistamisviiside puhul. Harvardi meditsiinikooli teadlaste sõnul säilib köögiviljades mikrolaineahjus küpsetamisel vitamiine ja mineraalaineid rohkem kui keetmisel. Seda muidugi kui te köögivilju üle ei küpseta, nagu juhtus Hispaania uuringus. 

Mikrolaineahjus küpsetades säilivad toitained ja vitamiinid paremini, sest see on teistest meetoditest kiirem ja kasutab vähem vett, mis aitab vältida toitainete väljaviimist. Seega on mikrolaineahjus küpsetatud toit sama toitev, kui isegi mitte toitvam kui traditsioonilisemal viisil valmistatud toit.

Teine müüt: kiirgus muudab toidu radioaktiivseks

Isegi pärast aastakümneid ohutut kasutamist usuvad mõned inimesed, et mikrolaineahju omamine on sarnane tuumareaktori paigaldamisega teie koju. Seda väidet toetavate tõendite puudumine neid ei häiri ja vandenõulased muudkui seletavad edasi, et seadmed kiirgavad kodu ümber radioaktiivseid laineid ja muudavad toidu mürgiseks. Hirmulood on viinud isegi “kiirguskindlate” rasedus- ja sünnitusrõivaste väljatöötamiseni – need peaksid kaitsma rasedaid ja nende sündimata lapsi mikrolainekiirguse eest.

Idee, et mikrolaineahjud kujutavad endast radioaktiivset ohtu, näib põhinevat rohkem maailmalõpupäeva teledraamadel kui mis tahes tegelikel teaduslikel tõenditel. Maailma terviseorganisatsioon on selge sõnaga öelnud, et tootjate juhiste järgi kasutades on mikrolaineahjud ohutud ja mugavad mitmesuguste toitude soojendamiseks ja küpsetamiseks. 

Mikrolaineahjus küpsetatud toit ei muutu “radioaktiivseks” ega kiirga pärast ahjust välja võtmist mikrolaineenergiat. Kui seade on vigane või kahjustatud, võib väike kogus mikrolaineenergiat lekkida, kuid eralduv kiirgus ei ole tõenäoliselt kahjulik, rääkimata surmavast mõjust. Kui kahtlustate, et teie mikrolaineahi lekib, siis ärge kasutage seda enam ja võtke ühendust tootja või edasimüüjaga.

Kolmas müüt: mikrolained põhjustavad vähki

Hirm, et mikrolained põhjustavad vähki, pole samuti midagi uut. Väited nende kantserogeensuse kohta tekkisid juba 1974. aastal, kui Ühendkuningriigis müüdi esimene mikrolaineahi. 

Peaaegu iga viies inimene usub endiselt, et mikrolained põhjustavad vähki, kuigi näiteks 95 protsendil Briti leibkondadest on kodus mikrolaineahi olemas, selgus 2018. aastal avaldatud uuringust. Ajakirjas European Journal of Cancer avaldatud uuringus ei pidanud aga enam kui pooled vastanutest tõeseks selliseid vähi põhjuseid nagu liigne alkoholi tarbimine ja töödeldud liha söömine.

Nagu eelmine müüt, põhineb seegi täiesti valedel väidetel mikrolainekiirguse kohta. “Tõendid näitavad, et mikrolaineahju kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel puudub seos. Vähktõve riski osas on olulisem see, mida mikrolaineahju paned – seega lugege silte toidu pakenditel ja püüdke vähendada suhkru, rasva ja soola hulka oma toidus,” ütles Cancer Research UK terviseteabe ametnik Zara Schneider. 

Neljas müüt: südamestimulaatoriga inimestele keelatud

Kui teile või teie lähedasele on paigaldatud südamestimulaator, siis olete võib-olla kuulnud niisugust juttu, et ohtu sattumiseks piisab lihtsalt sellest, kui kodus on mikrolaineahi – see pidavat häirima südamestimulaatori tööd. See müüt on sarnane hoiatusele, et induktsioonpliit võib häirida südamestimulaatori tööd. 

Kas sellel jutul on ikka tõepõhi all? Nagu enamikus kuulujuttudes, on ka selles, et südamestimulaatoriga inimesed ei tohi kasutada mikrolaineahju, vähesel määral tõde ja suurel määral iialdusi. 

Kuigi elektromagnetilised häired võivad vähesel määral südamestimulaatori sätteid muuta, pole vaja mikrolaineahju karta. NHSi ja British Heart Foundationi andmetel piisab sellest, kui seista sisselülitatud mikrolaineahjust 15 cm kaugusel, et kaitsta südameaparaati elektromagnetiliste häirete eest. Isegi kui te olete mikrolaineahjule lähemal, siis sellest eemale astudes südamestimulaatori seaded normaliseeruvad. Siiski on mõningaid elektriseadmeid, mille kasutamist südamestimulaatoriga inimesed peaksid vältima. Täpsemad juhised selle kohta on antud kõigile südamestimulaatori kasutajatele. 

Viies müüt: nisukott või mänguasi ei tee midagi

Mikrolainesõbralikud teraviljakotid, mänguasjad ja soojakotid võivad tunduda hea ideena, kui soovid end millegi kaisuga soojendada või leevendada lihasvalusid. Ka tootjad ütlevad, et tatra või hirsiga täidetud kotikeste kasutamine on turvalisem kui kuumaveepudelid, sest nendega on end keeruline ära põletada ja need püsivad kauem soojad. 

Tuletõrjujad seevastu hoiatavad teraviljakottide mikrolaineahjus kuumutamise eest, kuna need on põhjustanud mitmeid põlenguid. 

Samuti hoiatavad teraviljakottide mikrolaineahjus soojendamise eest sellised mikrolaineahjude tootjad nagu Argos, Daeweoo, DeLonghi, Morphy Richards, Panasonic ja Russell Hobbs. Mõni tootja on lausa kasutusjuhendis välja toonud, et pärast sellist kasutust lõpeb ka mikrolaineahju garantii, sest kehva disainiga teraviljakotid on tuleohtlikud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.