Laadimine ja laadimisvõrgustik ei peaks sõltuma turuliidrite paigaldatavatest laadijatest, vaid toimuma põhimõttel, et igaüks saab olla “tankla” omanik ning laadimisteenust vahendada. Põhjenduse sellele annab elektriautode laadimislahendustega tegelva ettevõtte Vonk Technologies arendus- ja tootejuht Kudres Lääts.

Miks on muudatus vajalik?

Laadimine võiks olla nagu wifi – ükskõik kuhu lähed, see on olemas. Hetkel valitseb meie laadimisturul aga olukord, kus näiteks Safari veebilehitseja kasutaja ei saa kasutada Chrome-i, kuna viimasega pole lepingut sõlmitud.

Selline tegevus pole jätkusuutlik. Vonk läheneb meie ühisele murele seetõttu teisiti. Milleks ehitada võrku, mida opereerib ainult üks-kaks ettevõtet? Palju tulevikukindlam on, kui võrk kasvab vastavalt sellele, kui palju selles liikmeid ehk siis laadijate omanikke on.

Laadimine peab muutuma lihtsamaks, vastasel juhul pole võimalik ka elektriautode müüki tõsta. Kui nõukogude ajal bensiin otsa sai, siis edasi sõita ei saanud, vahet pole, mis masin sul oli. Vonk EV tarkvaraga muudame kasvõi kõik maailma laadijad teatud tingimustel avalikuks laadimispunktiks ja seda ka siis, kui laadija on tegelikult kodulaadijaks paigaldatud, kuid kindlasti ei tohiks lasta end eksitada ütlusel, et laadija tarkuse tagab internetiühendus.

Laadija muudab targaks ikkagi süsteem, mis toimib taustal ja saab interneti vahendusel laadijat juhtida ning vastavalt vajadusele või soovile käituma panna.

80% laadimistest toimub Euroopas keskmise kiirusega, kuni 22 kW laadijates. Kiirlaadijat kasutatakse maanteedel või võõras linnas kiirelt sõidukilomeetrite lisamiseks. Kodus kasutatakse oma laadijat ja töö juures töö oma.

Aga mis siis, kui ka need kaks liita avaliku taristuga ja võtta maksimumi? Kodulaadija on võimalik muuta avalikuks päevaseks ajaks, mil omanik ise tööl on, ning ettevõtte laadija võib olla kasutamiseks öösiti selle lähedal elavatele elektriauto omanikele. Näiteks Lasnamäel on kodulaadijaid väga keeruline paigaldada, samas kõik kaubanduskeskuste parklad seisavad öösiti tühjalt.

Laadijate paigaldamisel peaks abikäe ulatama ka riik

Miks mitte laadija teenima panna, kui oled ise näiteks reisil. Vonk võimaldab oma äpi kaudu lisada kõigi isiklikud laadijad ühtsesse võrku, mis muudab iga internetiühenduse võimekusega laadija targaks ning lubab seda juhtida vastavalt omaniku soovidele.

Laadijate omanikel pole seejuures vajalik isiklikku tarkvara, millega laadijat käivitada ja teenuse eest tasu küsida, endal arendama hakata. Puudub ka tarvidus füüsilise RFID kaardi tellimiseks või enese registreerimiseks allalaetavas äpis. Niinimetatud äpp töötab veebipõhiselt, mis tähendab, et laadimisteenuse kasutamiseks on vaja ainult nutitelefoni ja maksekaarti.

Iga avaliku laadija paigaldamine, näiteks mõne ärihoone ette, suurendab samuti Eesti laadimisvõrgustikku ja laadimise pealt teenib see, kes on laadija omanik. Lisaks on firma maja ees olev laadija kui rohepöörde visiitkaart, mis aitab ettevõtte kuvandit tõsta.

Hea laadimise infrastruktuuri tekkimiseks on aga vaja riigi abikätt, näiteks kortermajadele ampritasutoetusega elektriautolaadijate lisamiseks. Internetiühendusega laadija on võimalik juba autoga ühisesse liisingusse kirjutada ja seeläbi ostu hajutada pikemale perioodile, koos turul pakutava soodsa elektriauto liisinguintressiga.

Murekohaks on muidugi ka elektriautode kallidus. Täna aitab riigi toetus autode müügile kindlasti kaasa, kuid näen, et sellele tekib lahendus siiski tulevikus autotootjate endi poolt, kes on uute määruste valguses sunnitud elektriautode müüki suurendama igal juhul. 

Tänane Euroopa roheline suund ei tähenda seda, et meie nii-öelda tavapärased autod kaovad jäädavalt. Eesmärk on tuua olemasoleva kõrvale alternatiive ja aidata kaasa puhtama ning loodussäästlikuma tuleviku loomisele ja seda hetkel teadaolevaid parimaid võimalusi ära kasutades.

Vonk Technologies orgaanilise laadimisvõrgustiku kohta leiad lisainfot siit.