Silmaskännerid, sõrmejäljelugejad, hääletuvastid ning kõikvõimalikud muud biomeetrilised turvalahendused pole enam ammu ainult ulmefilmide teema. Tänapäeval on tegu aina rohkem levivate turvameetmetega, mis on sel aastal tänu kontaktivabadele soovitustele tuule eriti tiibadesse saanud. Mida sellest valdkonnast kindlasti teadma peaks?

Biomeetria on tõhus, tempokas ning kergesti talletatav

Biomeetriliste süsteemide üks suurimaid eeliseid on puhtalt kiirus. Sõrmejäljelugejad on mitmekordselt usaldusväärsemad viisid allkirjade andmiseks, kui neid võrrelda vanamoodsate paberi ja pliiatsiga. Ühtlasi on vajadusel kergem süsteemi talletunud jälge andmebaasist otsida ning ka nende väärtus on suurem. Ettevõtted või haridusasutused saavad seda kasutada näiteks osaluse kontrollimiseks.

Tempole annab tuult tiibadesse ka salasõnade ning kõikvõimalike koodide mäletamisvajaduse puudumine. Kuigi seda tüüpi meedet tasuks erinevates turvasüsteemides varuna hoida, on biomeetria mitmes aspektis ohutum lahendus. Salasõnu saab varastada ning välja häkkida, ent sõrmejälje või silma iirise võltsimine on väga keerukas.

Biomeetria abil on efektiivsem ka organisatsioonisiseselt ligipääsu erinevatele võimalustele, ruumidele või kohtadele piirata. Kuigi nimetatud tehnoloogiaid lihvitakse alatasa ning turvameetmed muutuvad aina pädevamaks, ei saa biomeetria ilma mõningate tagasilöökideta.

Biomeetriline ohutus kui kahepoolne mõõk

Biomeetria kõige levinumaks pahupooleks on analüüsitavate füüsiliste omaduste ebakorrapärased muutused. Sõrmejäljelugeja ei pruugi õigesti töötada, kui näpp on saanud põletada või muul moel kahjustada. Tätoveeringud võivad samuti tehnikas parasjagu segadust tekitada, silmalugejad ei pruugi aga tunnistada kontaktläätsedega isikuid. Tavaliselt tuleb siis süsteemis muutujaid vastavalt isikule ümber häälestada.

Ja kuigi biomeetria on väga tõhus, tuleb see tihtipeale kallilt kätte. Süsteemid ei ole veel asendanud peavoolu turvameetmeid tänu oma keerulisele seadistusele, integratsioonile ning riistvara hinnale. Väiksematele firmadele võib see algul üle jõu käia. 

Ohutus toimib kohati kahepoolse mõõgana, sest kui andmed peaksid tõesti mingi ime läbi varguse ohvriks langema, ei saa inimeste füüsilisi omadusi muuta nagu salasõna või PIN-koodi.

Kuna tegu on elektroonilise lahendusega, pole biomeetriast kasu elektri puudumisel. Seega voolukatkestused, tahtlikud või mitte, võivad piirata ka ettevõttel endal sinna sisenemast. Kui tarkvaraga peaks mingi probleem tekkima, vajab see parandamiseks samuti eraldi spetsialisti abi. Probleemide korral ei saa biomeetriale ka kaudselt (remote access) ligi.