Kuidas valvata praeguste miinuskraadidega ala, millel ei ole lage ega seinu? Turvatöötajat välja külma kätte panna ei taha, kuid valvet on siiski vaja, sest pikanäpumehi ja huligaane külm paraku eemale ei peleta.
Lammutusobjekti juht Simo rääkis, et mõni kuu tagasi viidi objektilt ära kallid mehaanilised tööriistad, sh ketaslõikur. Ta sõnas, et kahjud olid kokku kuni kümme tuhat eurot. “Päris tihti on tegelikult kalleid asju ära veetud,” tunnistas ta. Tööriistad olid küll tabalukuga suletud konteinerites, kuid vargad murdsid sellest kergelt läbi.
Ida-Harju politseijaoskonna juhtivuurija Jan Lantsu sõnul on ehitusobjektidel toime pandud vargused üks levinumaid varguse liike ja kinnitas, et enamasti viiaksegi ära just kallid tööriistad.
Sellised tööriistad on siiski rasked ja nende vedamine võtab omajagu aega. See tähendab, et valve olemasolul oleks patrullekipaaž jõudnud reageerida ja hinnalised asjad alles jäänud.
Sellised ehitusplatsid, aga ka mitmed ajutised rajatised üritustel, avalikud ruumid või väliparklad vajavad valve osas teadlikku lähenemist – sellist, mis võtaks võimalikult vähe inimressursse ja peaks vastu igasugustele ilmatingimustele.
Üks mugav ja hea lahendus selleks on G4Si mobiilne videovalve. G4Si turvalahenduste osakonna juht Ramon Kaju kirjeldas, et see ongi mõeldud ajutist laadi objektidele, mis muutuvad pidevalt (kaameraid peab tihti ümber paigutama) või kohtadesse, kus puudub elektriühendus, näiteks ehitus- ja laoplatsid, tööstused, kaevandused, parklad, väljakud või prügimäed.
Kogu süsteem koosneb kahest seadmest – kaamerast ja selle juures olevast emajaamast. “Sõltuvalt objekti eripärast saab kaameraid ka juurde paigaldada,” sõnas Kaju. “Videovalve põhineb Eesti ettevõtte Reconeyezi seadmetel, mis on kasvanud välja militaartööstusest,” lisas ta. See tähendab, et seadmed peavad vastu ka kõige karmimates oludes ning on spetsiaalselt mõeldud taluma nii tuult, kuumust kui ka karme külmakraade (+60 C° / –40 C°). Kaamerad töötavad akudega, mis peavad vastu kuni 400 päeva või 50 000 valvesündmust, vajadusel saab paigaldada ka lisaaku.
Kaamera töötab anduri põhjal – liikumise korral saab juhtimiskeskus häire, misjärel hindab operaator, kas on vaja reageerida või mitte. Nimelt kasutab kaamera objekti tuvastamiseks passiivset infrapuna koos tehisintellektiga, mis analüüsib igat objekti, enne kui häire välja saadab. See tagab, et valehäirete hulk oleks minimaalne – näiteks suudab see eristada objektilt läbi lipsavat kassi vargast. Pildid võimalikust sissetungist saadetakse üle õhu G4Si juhtimiskeskusesse ning kui häire on tõsine, reageeritakse väga kiiresti, sest G4Sil on üle Eesti ligi 70 patrullekipaaži.
“Valvestamiseks ja valve maha võtmiseks saab kasutada äppi, mis võimaldab mugavalt telefonist valvekordi ajastada. Teenuse veebirakendusest saab jälgida ka valvestatud objektiga seotud sündmusi ning häirelogi, seega kliendi jaoks on teenust igati lihtne ja mugav kasutada,” selgitas Kaju.
