Viimastel nädalatel on erinevates sotsiaalmeedia kogukonnagruppides tehtud lugematu arv postitusi, milles hoiatatakse, et pea igas Eestimaa nurgas on nähtud tõmmusid mehi, kes piiluvad aedadesse või tulevad lausa hoovi tööd küsima.
Näiteks paar nädalat tagasi kirjutas üks noormees, kuidas tema isa märkas oma aia taga “kõõlumas” tumedanahalist meesterahvast. Seepeale otsustas isa teha ümbruskonnas väikese jalutustiiru ning nägi, et kahtlane kodanik piilub ka naabrite hoovidesse. “Uurisin, mis ta ta teeb siin, ning vene keeles sain vastuse, et ta vaatab, kelle katus võiks remonti vajada,” seisab postituses. “Otsustasin ka igaks juhuks foto temast teha, kuid ta varjas kavalalt telefoniga oma nägu. Mul õnnestus ka autost foto teha.”
Kas tegemist on paranoiaga või on Eestimaale tõesti sattunud hulganisti pahade kavatsustega inimesi?
Pahatahtlikud inimesed
Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants kinnitab, et viimasel ajal on sagenenud teated politseile, kus vihjatakse, et välismaalased otsivad kohalike elanike käest tööd või luusivad niisama majade vahel ringi.
“Igal aastal enne suveperioodi tuleb Eesti tänavatele ja kaupluste parklatesse Lõuna-Euroopa päritolu inimesi, kelle kavatsused ei ole head,” räägib ta.
G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul paistab probleem välja just siis, kui vaadata mitmes kogukonna grupis ringi. “Kui jälgida 20–30 gruppi, siis on näha, kuidas kahtlast liikumist on pea igas Eestimaa nurgas,” möönab ta ja lisab, et kuna saabunud on suveperiood ning elatakse pigem suvekodudes, on pättide huviorbiidis nüüd eramud ja korterid.
Lugedes postitusi eri gruppides, selgub, et hoovidest või kuuridest on ära viidud nii mootor- kui elektritõukerattaid. Kommentaarides arutlevad kohalikud, et vargustega võivad olla seotud välismaa päritolu mehed, kes olevat juba varasematel päevadel ringi tuianud ja hoovidele pilke peale visanud.
Pärjala toonitab, et jalgrattad, robotmuruniidukid ja muu väärtuslik tuleks kindlasti panna suletud ruumi, kus on ka valvesüsteem. “Talvel ei vedele üldjuhul hoovides suurt midagi, kuid suvel on hinnalised grillid ja muu vargale huvipakkuv sageli laokil,” nendib ta.
“Üldjuhul on halbade kavatsustega inimestel selline legend, et oleme välismaalased ja tulime tööd küsima,” räägib Pärjala. Vahel tullakse hoovi ka lootuses, et kedagi pole kodus ning kui keegi siiski kuskil on, vabandatakse end välja valega, et taheti teed küsida. “Pererahvaga juttu ajades vaatavad nad hoovis ringi, et hinnata, kas seal leidub midagi väärtuslikku.”
Petetakse raha välja
Raigo Prantsi sõnul näitab politsei kogemus, et suve saabudes lisandub varguste kõrvale veel üks probleem, mis on seotud välismaalastega. Nimelt üritavad paljud neist kohalikele suure summa eest midagi maha müüa, näiteks potte, panne, jalanõusid ja ehteid.
On olnud ka juhtumeid, kus üritatakse pettuse teel raha välja pressida. Alles hiljuti väideti ühele Viimsis elavale eakale naisele, et too tegi oma sõidukiga rumeenlaste autole kriimud. Loomulikult polnud midagi sellist juhtunud.
“Õnneks märkas olukorda üks kodanik, kes sekkus ja hoidis pettuse ära. Politsei pidas rumeenlased hiljem Sakus kinni,” räägib Prants.
Tegutsetakse skeemi järgi
Politsei andmeil tegutsevad pahatahtlikud välismaalased tihti sarnase skeemi järgi. Esmalt proovitakse avalikus kohas midagi maha müüa (näiteks potti) ning kuna enamikul pole tänapäeval sularaha kaasas, siis tehakse ettepanek see pangaautomaadist välja võtta või siis minna potentsiaalse ohvri koju, kus on sularahaga maksmise võimalus.
“Eelmisest aastast on juhtumeid, kus just sellise skeemi järgi kutsus inimene kaks “müügimeest” oma koju, et asjade eest tasuda. Seni kuni üks tegeles tehinguga, varastas teine mees korterist väärisesemeid,” meenutab Prants.
Politsei toonitab, et mitte mingil juhul ei tohi selliseid inimesi oma koju kutsuda ega pangaautomaadi juures koos nendega sularaha välja võtta.
Aga mida siis teha?
Prantsi sõnul aitab kahtlaselt käituvate välismaalaste puhul see, kui neilt anonüümsus ära võtta. “Astuge ligi, küsige, mida nad siit otsivad. Võimalusel pildistage auto numbrimärki ning teavitage kohe politseid numbril 112,” annab ta nõu.
Lisaks soovitab politsei kaaluda Naabrivalve loomist ning kui vähegi võimalik paigaldada kodudesse ja hoovi valvesüsteem.
G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala nendib, et üldjuhul inimesed kahtlaselt käituvate inimeste suhtes paranoilised ei ole ning selliseid olukordi tasub tõsiselt võtta. “Mitme kogukonna postituste näitel saab järeldada, et süütuna näivale luusimisele on järgnenud ka vargused – mõnel juhul väiksemad, mõnel juhul väga suured.”
“Kõige efektiivsem viis oma vara kaitsta on paigaldada Koduvalve ja turvakaamerad. Samuti tasub meeles pidada, et kaamera on kõige efektiivsem hoones, kus on kinnised uksed ja aknad,”soovitab Pärjala.
Koduvalve kohta saate lähemalt uurida siit.
