Turvatöötajate argipäev seondub meile enamasti vara valvamise ja korra tagamisega. Kuid nende panus on suurem, nagu tõestab järgnev lugu, mis juhtus Tallinna reisisadamas. 

Reisilaevale suundunud inimene nägi sadamas “nõrga” sammuga meest, aga ei teinud sellest esialgu suurt numbrit. Kuid sisetunne ei andnud rahu ning mõni minut hiljem naasis ta terminali, kus oli hädalist märganud, ja sai teada, et tegemist on diabeetikuga, kes oli veresuhkru languse tõttu teadvuse kaotanud. 

Reisija alarmeeris G4Si turvatöötajat, kes hetkega kohale jõudis ja diabeetiku lämbest galeriist jahedamasse A-terminali viis. “Korra kujutasin ette, et mis oleks saanud, kui oleksin ise olnud diabeetiku asemel seal lämbes galeriis ning patrull ei oleks olnud piisavalt pädev … Suure tõenäosusega oleks see jäänud mu viimaseks reisiks,” seisab anonüümses kirjas, mille abistaja turvafirmale saatis. 

Milline on turvatöötajate argipäev ning millega nad igapäevaselt rinda pistavad? Ja kas nende panust ikka hinnatakse piisavalt?

Turvatöötajate maine võiks olla parem

Turvatöötaja peab iga päev lahendama erinevaid probleeme. Kui ta olukorda juba sekkub, siis on see sageli suunava, keelava või piirava alatooniga. Sellega kaasneb teise osapoole pahameel ning tihti ka ebaadekvaatne käitumine.

Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) tegevjuht Andre Lilleleht möönab, et olukorras, kus turvatöötaja peab kedagi korrale kutsuma, loeb väga palju turvatöötajast endast. “Kui ta on professionaal, siis laheneb olukord nii, et sellest jääb mõlemale osapoolele pigem positiivne emotsioon. See töö nõuab suurt stressitaluvust, viisakat suhtlemist ja klienditeenindajaks olemist,” räägib ta ja lisab, et turvatöötaja peab probleemide lahendamisel vältima suurema konflikti teket.

Lilleleht nendib, et praegusel nutiajastul võib turvatöötajatest sageli vale mulje jääda, kuna n-ö võitja on see, kes esimesena mingit sündmust sotsiaalmeedias jagab. Kui inimene tunneb, et temaga on ebaõiglaselt käitutud, saab ta oma pahameele kohe netiavarustes välja valada.

Vahejuhtumi teisel osapoolel jääb üle kas reageerida juba esitatud vaatenurgale või loobuda kommentaaridest. Kuna turvatöötajad ei saa tulenevalt turvaobjekti töökorraldusest ning ka kutse-eetikast vahejuhtumite sisu sotsiaalmeedias lahata, võib nii mõnestki sündmusest jääda kallutatud mulje, nagu oleks just turvateenistuja ebaõigelt käitunud – tegelikult on reeglina mõni oluline infokild esitatud loost puudu.

Turvatöötaja ülesanne pole kellelegi liiga teha, vaid tagada turvaline elukeskkond. 

Turvatöötaja ei mõtle ise reegleid välja 

Ekslikult võib jääda mulje, nagu mõtleksid turvatöötajad ise reegleid välja. Hea näide oli koroonaperiood, mil tuli kanda maski ja käsi desinfitseerida. Tol ajal levis hulgaliselt videoid, kuidas turvamehed kodanikele liiga tegid ning neile väljamõeldud reegleid peale surusid. 

Neist “turvatöötaja käitus nii agressiivselt” stiilis videotest jäi aga suure tõenäosusega puudu see osa, mil turvatöötaja oli veel rahulik ning palus viisakalt kliendil reegleid täita. 

“Turvatöötaja vastutab vaid selle eest, et kliendiga kokkulepitud reeglid ja nõuded oleksid täidetud. See on tema töö. Kui on korraldus, et oma joogiga baari ei saa, siis turvatöötaja ongi see, kes seda ütleb. Samuti juhib ta tähelepanu maskikohustusele, kui see on tema töökohustus,” selgitab Lilleleht. 

Ebaviisakus ja “pullitegemine”

G4S valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul võiks turvatöötajate suhtes olla rohkem viisakust ja austust. Kahjuks sageli näevad nad oma töös järgnevat “klassikat”. 

Tallinna maratoni ajal üritas üks autojuht pääseda teele, kus liiklus oli sündmuse tõttu piiratud. Turvatöötaja pakkus autojuhile lahkelt, et näitab kaardi pealt, kuidas ta piiratud alast muretult välja pääseks. Autojuht aga käratas seepeale: “Mida sa irvitad? Ma tunnen seda linnaosa sinust paremini!” ning keeras otsa ringi. Mõne aja pärast ta naasis ning pisut üleoleval toonil küsis, et näidaku siis seda õiget teed. “Selliseid lugusid erinevates variatsioonides on kümneid,” nendib Õun. 

Ette tuleb ka turvatöötajate segamist. Ennekõike teevad “nalja” teismelised, imiteerides mõnd keelatud tegevust, näiteks varastamist. Või lõpetatakse rikkumine, näiteks suitsetamine suitsuvabal alal, kui turvatöötaja sekkub, kuid jätkatakse kohe, kui ta selja on pööranud.  

Vahel aetakse ka tehnilise valve objektide väliandureid häiresse. “Eemalt saab hiljem meelelahutuseks jälgida kohale sõitnud patrulltöötaja tegevust. Varem või hiljem lõpeb aga selline tegevus eksitajate kinnipidamise ja politseile üleandmisega,” märgib Õun. 

Koostöös laheneb kõik kiiremini 

Kokkupuutes turvatöötajaga on oluline jääda rahulikuks ning teha koostööd. “Koostöös laheneb kõik kiiremini ja kõigi osapoolte jaoks parimal viisil,” ütleb Õun. “Kui kogemata eksid millegi vastu ja turvatöötaja juhib sellele tähelepanu, siis lõpeta rikkumine ja käitu sobivalt.”

Turvatöötaja ülesanne on luua turvatunnet, mis on üks meie baasvajadusi. “See võimaldab meil keskenduda järgmistele tähtsatele, eneseteostusega seonduvatele asjadele, nagu näiteks tööle, perekonnale, elamustele, tervisele ja haridusele,” viitab Õun sellele, kui suur on tegelikult turvatöötajate roll. 

Turvatöötaja tööpäevad on sageli pikad ja stressirohked. Kui sa soovid tunnustada ja väärtustada tema tööd, siis kõige lihtsam viis seda teha on soovida talle head päeva. Lihtne asi, kaks lühikest sõna koos naeratusega, kuid annad sellega kõvasti jõudu juurde järgmiseks pingutuseks meie turvatunde loomisel.