Kuidas on see võimalik, et Põhjamaades on tulesurmasid rahvaarvu arvestades 4,6 korda vähem kui Eestis. Rootsi tsiviilteabeameti tuleohutuse spetsialist PhD Stefan Särdqvist selgitab, mida nemad teisiti teevad ja mida võiksid eestlased ette võtta.
Eesti Päästeameti strateegia järgi peaksime meie saavutama Põhjamaade taseme aastaks 2025. Samas oli meil ainuüksi möödunud aastal 48 tuleohvrit ehk üheksa inimest rohkem kui aasta varem. Probleemi üheks osaks on töökorras suitsuandurite vähesus.
Et vaid loetud aastatega jõuda Põhjamaade tasemele, on Päästeamet koostanud strateegia, milles mängib olulist rolli projekt “Kodud tuleohutuks”, mille käigus muudeti eelmisel aastal tuleohutumaks 255 kodu ja abi anti 683 000 euro eest.
Milline seis Rootsis on?
Pea 10,3 miljoni elanikuga Rootsis registreerib tuletõrje- ja päästeteenistus aastas keskmiselt 10 988 hoones puhkenud põlengut. Eraldi on välja toodud olmeruumid – aastatel 2018–2021 reageeriti keskmiselt 4242 sellisele tulekahjule.
Kuigi tulekahjude arv näib kõrge, on hukkunute arv aasta-aastalt langenud. Näiteks kui 2010. aastal hukkus Rootsis tulekahjudes 121 inimest, siis 2021. aastal oli see arv 65.
| Aasta | Hukkunutega tulekahjude arv | Tules hukkunute arv |
|---|---|---|
| 1999 | 94 | 95 |
| 2000 | 103 | 109 |
| 2001 | 117 | 129 |
| 2002 | 119 | 129 |
| 2003 | 110 | 125 |
| 2004 | 61 | 64 |
| 2005 | 86 | 89 |
| 2006 | 79 | 82 |
| 2007 | 92 | 104 |
| 2008 | 96 | 100 |
| 2009 | 99 | 112 |
| 2010 | 114 | 121 |
| 2011 | 82 | 88 |
| 2012 | 84 | 97 |
| 2013 | 75 | 85 |
| 2014 | 65 | 72 |
| 2015 | 82 | 93 |
| 2016 | 83 | 86 |
| 2017 | 95 | 98 |
| 2018 | 63 | 64 |
| 2019 | 65 | 66 |
| 2020 | 77 | 81 |
| 2021 | 59 | 65 |
Rootslaste eesmärk on, et keegi ei sure tulesurma
Mida siis saaksime õppida rootslastelt, kus näiteks juba 20. sajandi teisel poolel vähenes tulesurmade arv poole võrra.
Tuleohutusele spetsialiseerunud ja sellest mitmeid teadusartikleid kirjutanud doktor Stefan Särdqvisti sõnul võttis Rootsi 2010. aastal vastu riikliku strateegia tuleohutuse tugevdamiseks, et jätkata tuleohvrite vähendamist. “Visioon on, et tulekahjus ei sureks ega saaks keegi tõsiselt viga,” märkis ta.
Strateegia põhielement on just tulekahjude ennetamine ja Särdqvisti sõnul tugineb see mitme uurimisprojekti tulemustele.
Rootslaste strateegia kolm komponenti
Üks osa on väga laia sihtrühmaga üleriigiline kampaania “Aktiivselt tulekahjude vastu”. See tähendab, et massiliselt jagatakse teavet koduste andurite vajaduse, kehtivuse ja patareide vahetamise kohta.
Teiseks on fokuseeritud suhtlus konkreetsetele sihtrühmadele. “Üheks näiteks on eelmisel sügisel saadetud teavitused, mis puudutasid tule nõuetekohast kasutamist kütteseadmetes, kuna elektrikulud on hiljuti tõusnud,” selgitas Särdqvist.
Kolmandaks pannakse rõhku individuaalsele tulekaitsele, keskendudes suurema riskiga isikutele. “Paljud neist inimestest puutuvad kokku tervishoiu- ja sotsiaalasutustega, mis tähendab, et koostööd tuleb teha just nende asutustega.”
Aastaga päästeti tulesurmast 51 inimest
Lundi ülikooli doktorant Marcus Runefors avaldas 2020. aastal doktoritöö “Surmaga lõppenud tulekahjud: ennetamine ja reageerimine”. Sealt selgus, et tuletõrje päästis uuritud aastal (2017) 51 inimelu, mis näitab, et ilma tuletõrje reageerimiseta oleks eluruumides hukkunute arv tol aastal tõusnud 58 protsenti.
“See näitab ilmekalt, kui oluline on nutika suitsu- ja vingugaasianduri olemasolu. Nutika anduri eelis peitub selles, et tuleõnnetuse puhul edastab see lisaks hääleka häire andmisele teavituse ka päästjatele. Tulekahju korral võib inimene sattuda paanikasse või hullemal juhul kaotada võime abi kutsuda ning sellisel juhul on väga oluline, et teave tulekahju toimumise kohta jõuaks kiiresti päästjateni. Lisaks sellele päästab ainult nutikas andur teie kodu ka juhul, kui kedagi seal ei viibi,” selgitas G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.
Leisaks reageerimisajale on loomulikult oluline ka see, mida meeskond igale sündmuskohale saabudes teha suudab. Näiteks olid Rootsis paljud tulekahjud sellised, kus päästemeeskond vajas päästetöödeks neid hapnikuga varustavaid seadmeid.
Tuleohutuse strateegia viis olulist punkti
Doktor Särdqvist selgitab, et Rootsis on tuleohutuse vallas esikohale seatud viis valdkonda:
1) ennetus- ja tegutsemisalaste teadmiste tugevdamine,
2) töötavate kodumaiste tulekahjusignalisatsioonide arvu suurendamine,
3) esmareageerimise soodustamine lühikese reageerimisajaga,
4) teadmiste arendamine läbi uuringute, õppimine õnnetustest ja uuendustest,
5) kodukeskkonnas ohustatud isikute tulekaitse tugevdamine.
Läbimõeldud strateegia on edu võti
“Tulekahjuga seotud surmajuhtumite arv on alates strateegia vastuvõtmisest jätkuvalt vähenenud suurusjärgus 30 protsenti,” selgitab doktor Särdqvist.
“Eestis paraku seis nii hea ei ole. Hoolimata sellest, et suitsuandur on kohustuslik, näitab Päästeameti viimane uuring, et 13% kodudest see puudub. Lisaks näitab meie praktika, et paljudes kodudes pole andurid töökorras. Nad on kas aegunud või on patarei tühjaks saanud,” ütles G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.
Doktor Särdqvist lisab, et kuna tuleohutusele aitavad kaasa paljud tegurid, ei ole võimalik üksiku meetme täpsemat mõju kindlaks määrata. “Usume, et tulekahjude arvu vähenemine on strateegia osade koosmõju.”
Mõtle kodune tuleohutus läbi
Milline on aga parim tuleohutuse sõnum Eesti inimestele, oleneb doktor Särdqvisti sõnul olukorrast, sest sõnumeid on erinevaid. “Meie veebilehel on palju infot erinevatel tuleohutuse ja sellega seonduvatel teemadel, näiteks kriisijuhtimine. Meie esimene sõnum tuleohutusest tulekahju korral on: päästmine – hoiatamine – alarm – kustutamine.”
Ta lisab, et see rusikareegel kirjeldab, millises järjekorras tuleks tulekahju korral asju teha. Lisaks korralikule suitsuandurile soovitab ta koju soetada ka 6 kg kuivpulberkustuti ja tulekustutusteki.
“Rootsis on 2030. aastaks eesmärgiks võetud, et 95 protsendil majapidamistest oleks töökorras kodune tulekahjusignalisatsioon, 80 protsendil kodudest tulekustuti ja 70 protsendil lisaks ka tulekustutustekk.” Sama lähenemist soovitab ta kasutada ka kõigil Eesti inimestel.
