Tulesurmade hulga poolest on Eesti Euroopas üsna esirinnas. Oma kodu saab turvalisemaks muuta väga lihtsal moel – vingugaasianduriga.
Loe, missugustes eluruumides on vingugaasiandur kohustuslik ja mida anduri paigaldamisel jälgida, et sellest ka päriselt kasu oleks?
Milleks vingugaasiandur?
Vingugaas on ta lõhnatu, värvitu ja maitsetu, seejuures aga inimestele ja ka näiteks lemmikloomadele väga mürgine ka väikeses koguses.
Tekib see ohtlik aine süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas ehk näiteks juhul kui ahju siiber on liialt vara kinni lükatud, gaasiboiler kehva tõmbega, küttekolle valesti paigaldatud või omal käel remonditud.
Silmaga ei ole vingugaasi näha ega ninaga tunda. Et seda avastada, on vajalik vastava anduri olemasolu. Andur annab märku, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus läheneb tasemele, mis on ohustab tervist.
Kellele on vingugaasiandur kohustuslik?
Suitsuandurid on Eestis kohustuslikud juba alates 2009. aastast. Et traagilisi, vingumürgituse põhjustatud surmasid paremini ennetada ja olukorda parandada, muudeti 2018. aastal seadusega kohustuslikuks vingugaasianduri paigaldamine eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.
Eelkõige on sellisteks seadeteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad.
1. jaanuarist 2022 jõustub tuleohutuse seaduse säte, mis muudab vingugaasianduri olemasolu kohustuslikuks ka neis majapidamistes, kus on kasutusel tahkekütusel töötavad seadmed, nagu näiteks kaminad ja ahjud.
Praegu andur kohustuslik ei ole, kuid enda ohutuse huvides võiks selle siiski juba paigaldada kõikidesse kodudesse, kus on olemas näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit, gaasiboiler või muu põlemisprotsessiga seade.
Kuhu on õige andur paigaldada?
G4S-i kommunikatsioonijuht Reimo Raja rõhutab, et kõige tähtsam on vinguandur paigaldada nii, nagu tootja kasutusjuhendis soovitab. Vinguandurid on pisut erinevad ja seetõttu erinevad natuke ka paigaldusjuhised.
Õige paigaldus annab kindluse, et andur teavitab ohust õigel ajal ja päästab sedasi elu.
Raja suunab veel, et andurit paigaldades on kasulik teada, et vingugaas on õhust pisut kergem ja sooja õhuga liigub esmalt lae alla.
Sel põhjusel ütleb Euroopa Liidus kehtiv vinguanduri standard, et küttekoldega samas ruumis olev vinguandur tuleb paigaldada lakke või lae lähedale seinale, ustest ja akendest kõrgemale.
Kokkuvõttes seguneb vingugaas toa õhuga ühtlaselt ja levib sedasi igasse ruumi osasse. Seega avastab vingugaasi lõpuks isegi põrandale kukkunud andur, kuigi ta teeb seda oluliselt hiljem, võrreldes lakke paigaldatud anduriga.
Oluline on andurit mitte paigaldada otse kütteseadme kohale, kuna vastasel juhul lüheneb anduri eluiga ja suureneb valehäirete oht. Samuti peab see asuma eemal õhuringlust takistavatest objektidest ja ventilatsiooniavadest.
Ühenda andur turvateenusega
Ideaalis võiks kodus olla vähemalt üks selline andur, mis teavitab tuleohust ka turvaettevõtet, kes saab vajadusel kiirelt abi saata.
“G4S kogemus näitab seda, et kahjuks ei kuule kodusolijad mõnikord anduri ülivaljut signaali. G4S turvatöötajad on tulekahjuteadete peale kohale sõites viimastel aastatel nii mõnegi kliendi elu päästnud,” toob Raja välja ja soovitab, et lisakaitseks tasub igasse tuppa panna veel ka autonoomne vinguandur.
Nublu hoiab silma peal
Turvateenusega saab ühendada Nublu suitsu- ja vinguanduri, mis lisaks valjule häiresignaalile saadab häireteate turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kust võetakse kliendiga ühendust ja küsitakse, kas on abi vaja.
Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad.
Nublu suitsu- ja vinguanduri teenust kasutab enam kui 16 000 pere üle Eesti. Nublu saab kontaktivabalt pakiautomaati tellida veebilehelt www.nublu.ee.
