Pole mingi uudis, et kettsae kasutamine nõuab tähelepanu, osavust ja teadmisi. Esiteks jääd tööd tehes ise terveks ja teiseks on tulemus parem. Kahjuks on aga mitu levinud viga, mida ikka ja jälle tehakse. 

Husqvarna spetsialist Andrus Soomer ütleb, et enne sae käivitamist tuleb esimese asjana üle kontrollida kõik ohutusdetailid ja veenduda, et need on töökorras. “See tähendab, et tuleb vaadata, kas esimese käepideme sees olev pidurihoob töötab, et kett pidurduks tagasilöögi korral. Lisaks tuleb vaadata, et sae all on toimiv ja korras ketipüüdja,” toonitab Soomer. Kui ketipüüdja ei ole töökorras, siis on suur oht, et keti purunedes lendab see jalgadesse ja tekitab vigastusi. 

Lisaks peab  kontrollima, et tagumise käepideme peal olev gaasipäästiku lukk oleks korras. 

Ära unusta kaitsevarustust!

“Saag on väga ohtlik tööriist ja sellega sisselõikamine jäsemesse tähendab ikkagi rebitud haava,” tõdeb Husqvarna spetsialist Aivo Smitt ja lisab, et üks suurimaid vigu, mida sae kasutamisel teha saab, on just nimelt sobiva kaitsevarustuse puudumine. 

Mehed toovad siinkohal välja ütlemisi, mis kuuluvad elukutseliste metsameeste huumorivaramusse, nagu näiteks “Käsi ei kuku kännust kaugele” või “Terav saag käib põlvest põlve”. 

“Kettsaega koos tuleb kindlasti osta kaasa ka kaitsevarustus, mille hulka peavad vähimal juhul kuuluma saekaitsega püksid ja saapad,” selgitab Soomer. Smitt lisab, et saega kraavi kaldal või metsas tööd tehes, peab olema peas kiiver, mis kaitseb pähe kukkuvate okste eest. “Ka kaitsevisiir või prillid ja kõrvaklapid on olulised,” toonitab Smitt. 

Saega töötades ära unusta tagasilöögi ohtu

“Üks levinud viga on see, et kui saega tehakse tööd seda rinnast kõrgemal hoides, siis juhul, kui tekib tagasilöök ja käsi ei ole korralikult sae esimese käepideme peal, võib kerge vaevaga õlga lõigata,” kirjeldab Soomer üht enamlevinud probleemi. 

Smitt selgitab, et tera kõige ohtlikum osa jääb saagi vaadates ja seda kellaga võrreldes 12-3 vahelisse piirkonda. “Kui selle osaga saetavat materjali puudutada, siis on tagasilöök väga kerge tekkima,” täpsustab ta. 

Vale sae valimine

Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et iga sae tüüp on mõeldud konkreetsete tööde jaoks. Liiga väikese võimsusega kettsaega suurte puude lõikamine võib põhjustada ülekoormust ning rikkuda nii saagi kui ka ohustada kasutajat. Samamoodi võib ohtlik olla liiga võimsa sae kasutamine peenemate detailide lõikamisel. 

Ebakorrapärane hooldus

Sae regulaarne hooldus on oluline nii töö efektiivsuse kui ka ohutuse seisukohast. Kinnituste lõdvaks jätmine, keti teritamata või määrimata jätmine võib põhjustada sae töövõime langust ja suurendada õnnetuste riski. Seega tuleb saagi korrapäraselt hooldada, et olla kindel selle korrasolekus. 

Üks viga, mida Smiti sõnul sageli tehakse, ei ole inimesele küll ohtlik, aga rikub bensiinitoitel kettsae mootori. “Bensiinimootoriga saagide puhul tuleb meeles pidada, et neil on kahetaktiline mootor ja neis tuleb kasutada kahetaktilisele mootorile sobivat, õliga segatud segubensiini. Kindlasti mitte tavalist, n-ö kuiva, neljataktilisele mootorile mõeldud bensiini,” rõhutab ta.

Müüakse nii valmis segatud segubensiini kui kahetaktilisele mootorile mõeldud spetsiaalset õli, mille saab ise bensiini sisse segada. Kettsae kasutusjuhendites on alati täpselt kirjeldatud, kuidas ja mis vahekorras tuleb teha, kui ise segada. “Valmis segubensiin säilib kanistris 1-2 aastat, aga ise segatud bensiin umbes kuu aega. Oluline on, et valmis segubensiini ei ajaks segamini teiste sarnastes kanistrites müüdava n-ö puhta bensiiniga,” lisab Smitt.

Mis juhtub, kui panna kahetaktilise mootoriga mootorsaagi valet bensiini? “Siis tuleb maksta kalli mootoriremondi eest või osta uus saag. Vale bensiiniga jookseb saag 2-4 minutiga täiesti kokku. Efekt on sama, kui paneks automootori käima ilma õlita, tühjana. Silinder, kolb, väntvõlli laagrid saavad kohe vigastatud,” selgitab Smitt. 

Ta nendib, et paraku tuleb selliseid juhtumeid ette iga kuu. “Küll unustatakse ära, kas õli on juba sisse segatud, aetakse kanistrid segamini, saagi laenatakse naabrile, kes valab sisse valet kütust,” loetleb spetsialist põhjuseid.

Oluline on kasutada õigeid töövõtteid

Smiti sõnul aitavad ka õiged tööasendid ja -võtted ohte vältida. “Üks vale töövõte, mida just kodukasutajad sagedasti kasutavad, on, et hoitakse mootorsaagi enda kehast eemal. Arvatakse, et nii on ohutum, aga tegelikult on just vastupidi. Esiteks on see ebamugav asend, mis koormab käsi ja selga, ning teiseks, kui sael tekib tagasilöök, siis on sel ruumi rohkem kiirust ja jõudu koguda,” räägib Smitt. Ohutum on hoida saagi mugavalt keha lähedal – nii on potentsiaalsed tagasilöögid nõrgemad.

Smitt ei soovita käivitada kettsaagi ainult ühe käega hoides, vaid saag peab olema kindlalt fikseeritud. “Käe peal käivitamine on ebastabiilne ja saag võib hüpata kehasse või jalga.” Käivitamisel peab saag olema fikseeritud, kas hoiad seda jalaga vastu maad või on tagumine käepide toetatud jalgade vahel või mõne tasapinna peal.

“Igal sael on kaasas kasutusjuhend, kus on enamasti välja toodud ka õiged töövõtted. Kindlasti soovitan neid enne sae kasutamist lugeda,” soovitab Smitt.