Kõrvalkulud on muutunud tähtsamaks kui kunagi varem

Röövelliku elektrihinna tõusu tulemusena veavad nii koduostjad kui üürihuvilised kinnisvara üle vaadates näpuga ridu kõrvalkulude ehk kommunaalkulude arvel. Kindlasti ei jää esitamata küsimused, kuidas köetakse hoonet? Kas elektri hind tuleb börsipaketist või on see fikseeritud? Kui on fikseeritud, siis kui kauaks?

Inflatsioon on olnud kõrge ehk kõikide kaupade üldine hinnatase on kerkinud palju. Kardetavasti käimasoleval 2022. aastal hinnatõus jätkub. Kõrgemad kulud seavad järjest enam piiranguid koduostjate ja üürnike kulutustele, sest palgatõusud jäävad inflatsioonimäärale oluliselt alla.

Pilk pöördub väiksemate pindade poole

Iga euro üle arvestust pidavad koduostjad ja üürnikud on paratamatusena sunnitud vaatama väiksemate ja väiksusest tulenevalt loodetavasti pisutki madalamate ülalpidamiskuludega elamispindade suunas.

Väiksem pind võib tähendada väiksemat ruutmeetrite arvu, kus pere peab elama natuke enam külg-külje kõrval. Samuti võib väiksem korter tähendada esialgu planeeritust väiksemat tubade arvu. Nii peavad oma tuba ja luba lootnud õed-vennad leppima narivoodiga. Vanemate kavandatud kodukontoritoa asemel tehakse Zoom’i ja Teams’i koosolekud jätkuvalt voodiotsal või söögilaua taga istudes.

Kõrge energiatarbega korterite müüjad või üürileandjad võivad valgustid LEDide vastu vahetada, kuid igakuise kogukulu juures mängib see vähe rolli. Elamispindade pakkumiste defitsiidi tingimustes hindu alla laskma tõenäoliselt ei pea, kuid müügi- või üürihindade kasvu näeme pigem kompaktsemate ja madala energiatarbega eluruumide turul.