Kinnisvara

Paides näeb esmaspäevast näitust möödunud sajandi suvilaarhitektuurist

Foto: Arhitektuurimuuseum

Rubriiki toetab

Paide muusika- ja teatrimaja galeriis on esmaspäevast avatud näitus, mis annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks.

Arhitektuuriajaloolaste Epp Lankotsi ja Triin Ojari kureeritud näitus kannab pealkirja “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil”. Väljapaneku keskpunktis on nõukogude ajal paljudele inimestele kättesaadavad olnud asutuste puhkebaasid, kalastus- ja jahibaasid, lastelaagrid ning loomulikult individuaalsuvilad. Näitusega kaasnevast raamatust leiab lisaks Triin Ojari ja Epp Lankotsi põhjalikele artiklitele suvilatest ja asutuse puhkebaasidest ka Mart Kalmu ülevaate sõdadevahelise Eesti puhkearhitektuurist ning Tiina Tammeti artikli puhkemaastikest ja aiakujundusest.

“Eestimaa südamest, Järvamaalt on näitusel teiste seas Paide Piimatoodete Kombinaadi puhkebaas Rae külas, mis ehitati ümber vanadest Kalda talu hoonetest. Samas lähedal asus Paide EPT Saunametsa puhkebaas, rajatud samuti vanale talukohale,” tutvustas Triin Ojari.
 
Massipuhkuse teke sellisena, nagu seda tänapäeval teatakse, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnnelubadusest. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhkeehitistest seni enim arhitektuuriajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase, samuti kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid.

Arhitektile andsid sellised loodusesse sobitatud hooned võimaluse suuremaks mängulisuseks, sõltuvalt tellijast võis tulemuseks olla täie õigusega ajastu arhitektuuri paremikku kuuluv teos. Triin Ojari sõnul kogesid nad suvilateemat uurides ja näitust koostades suvilaomanike sooja ja lugupidavat suhtumist sellesse väikesesse, nappide olude kiuste parimal viisil ehitatud majja, kus nii hoone kui ka aia juures on näha inimeste ilumeelt ja isetegemise rõõmu.

“Suvilas kohtuvad perekondlikud lood ja mälestused tööst, puhkusest ja pidudest. Nii tähistab mänguline suvilaarhitektuur nõukogude argielu helgemat poolt,” ütles Ojari.
 
Suvilanäituse ja -raamatu eest pälvisid Ojari ning Lankots eelmise aasta kultuuripreemia. Raamat “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” jõudis mitte ainult 2020. aasta 25 kauneima raamatu sekka, vaid pälvis ka maailma kaunimate raamatute võistlusel pronksmedali.

Näitus jääb avatuks kuni septembri lõpuni ja kohapeal on müügil ka näitusega kaasnev raamat.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.