Rubriiki toetab

• Igaüks väärib kodu!
• Arco Vara Kinnisvarabüroo

Paide muusika- ja teatrimaja galeriis on esmaspäevast avatud näitus, mis annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks.

Arhitektuuriajaloolaste Epp Lankotsi ja Triin Ojari kureeritud näitus kannab pealkirja “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil”. Väljapaneku keskpunktis on nõukogude ajal paljudele inimestele kättesaadavad olnud asutuste puhkebaasid, kalastus- ja jahibaasid, lastelaagrid ning loomulikult individuaalsuvilad. Näitusega kaasnevast raamatust leiab lisaks Triin Ojari ja Epp Lankotsi põhjalikele artiklitele suvilatest ja asutuse puhkebaasidest ka Mart Kalmu ülevaate sõdadevahelise Eesti puhkearhitektuurist ning Tiina Tammeti artikli puhkemaastikest ja aiakujundusest.

“Eestimaa südamest, Järvamaalt on näitusel teiste seas Paide Piimatoodete Kombinaadi puhkebaas Rae külas, mis ehitati ümber vanadest Kalda talu hoonetest. Samas lähedal asus Paide EPT Saunametsa puhkebaas, rajatud samuti vanale talukohale,” tutvustas Triin Ojari.
 
Massipuhkuse teke sellisena, nagu seda tänapäeval teatakse, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnnelubadusest. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhkeehitistest seni enim arhitektuuriajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase, samuti kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid.