“Koduseadmed peaksid olema ühendatud erinevate juhtmeviikude ja pistikupesade külge, et koormus oleks võimalikult ühtlane. Soovitame mitte ühendada ühe pistikupesa taha mitut suure tarbimisega koduseadet nagu pesumasin, nõudepesumasin, veekeetja, külmik ja kütteseadmed. Samuti ei tasu neid seadmeid vooluvõrku ühendada pikendusjuhtmetega. Kui nende juhiste järgimine ei aita häireid vältida, võib probleem olla ka mõnes elektriseadmes. Võite proovida neid ühe seadme kaupa korraga võrgust lahti ühendada, et näha, kas olukord muutub. Kui leiate seadme, mis põhjustab ülekoormuse, peaksite selle mujale ühendama ning ka üle kontrollima, kas seade on terve ,” soovitab Ausmees.
Juhtudel, kus oma jõududega vea allikat tuvastada ei osata, on soovitatav kutsuda elektrik, et kontrollida juhtmestikku võimalike kahjustuste osas. Ausmehe sõnul tuleks elektrik kutsuda, kui sagedase kaitsmete väljalülitumise põhjust ei suudeta tuvastada, kui mõnd elektriseadet puudutades see otsekui väreleb; kui elektrikontakt hakkab põlema või lõhnab põlemise või kummi järgi või kui majas on täheldatud tulede vilkumist või kustumist.
Kõige ohtlikumad elektrinähtused koduses keskkonnas
Üks kõige ohtlikumaid asju, mis võib kodus juhtuda, on ülekoormus elektriliinis, mis võib põhjustada kaablite, ühenduste või seadmete ülekuumenemist ja tulekahju. Sellise ohu eest kaitstakse kodu automaatlülitite ehk automaatkaitsmete abil. Õigesti valitud ja paigaldatuna teevad nad oma tööd, katkestades vastava toitejuhtme kui koormus selles ületab projektvõimsusega kavandatut.
Elektrijuhtmete ülekoormused võivad olla lühiajalised või pikaajalised. Argo Ausmehe sõnul on selle põhjuseks elektrivoolu toime, mis on kahekordne: termiline ja magnetiline. “Termilised toimed on pikaajalised ja inertsed, seetõttu ei käivitu kaitse lühiajalise ja väikese ülekoormuse korral, sest juhtmestik suudab sellist ülekoormuse taluda ja pole vaja liine iga kord katkestada. Kuid pikema aja jooksul toimuv ülekoormus (nagu näiteks ummistunud filtriga õhukonditsioneeri või soojuspumba puhul) käivitab termilise kaitse. Sel juhul tuleb tuvastada ülekoormuse asukoht, et tulekahju vältida. Magnetvoolud on aga hetkelised, tekivad väga suurte ülekoormuste tagajärjel. Seda tuntakse tavaliselt lühisena, kus lubatud vool ületatakse mitu korda ja kaitse peab seetõttu tegutsema äärmiselt kiiresti. Mõlemat tüüpi ülekoormuse vastu kaitsevad kodudes kasutatavad kaasaegsed automaatlülitid,” selgitab Ausmees.
Lekkevool on teine suhteliselt tavaline ja äärmiselt ohtlik nähtus, mis tekib siis, kui kaablid on kahjustatud, seade läheb katki või kui juhtmestikku satub niiskust. “Seetõttu puudutab enamik lekkevooluga seotud ohte ja riske märjas alas ehk köögis, vannitoas või õues asuvaid seadmeid. Lekkevool tähendab, et osa meie juhtmestikus liikuvast voolust “lekib” kuhugi ja see võib olla ohtlik inimestele – kui te puudutate lekkiva elektrivõrgu osi, võite saada elektrilöögi. See võib olla vigase seadme korpus; sein, mille sees jookseb kahjustatud kaabel; seade, mis on veega üle ujutatud jne. Nii ülekoormuse kui ka lekkevoolu ohtu võib põhjustada ka vigane paigaldus – pinguldamata kontaktid, kahjustatud kaablid jne, mistõttu on oluline elektripaigalduse töö kvaliteet,” ütleb Ausmees.
Millised meetmed aitavad kodusid kaitsta?