Vargused kauplustesse ja eramutesse on viimasel ajal sagenenud – kes haarab kaasa kogu kaupluse sularaha, kes näppab lihtsalt esimese ettejuhtuva asja, kes aga ähvardab turvatöötajat noaga. PPA ekspert rääkis, milline on keskmise varga profiil ja taust ning kuidas oma vara selliste eest kaitsta. 

Kahjud ulatuvad tuhandetesse eurodesse

Ainuüksi oktoobris on Eesti eri paigus olnud mitmeid poevargusi, mille käigus on läinud kaubaks nii sularaha kui esmatarbekaubad. Nii näiteks murti eelmisel nädalal sisse Põhja-Tallinnas Kalaranna tänaval asuvasse kioski ja varastati 1000 eurot.

Nädal varem üritas 33-aastane mees kaupa varastada Lasnamäe Linnamäe tee poest, kinnipidamisel ähvardas pätt turvatöötajat noaga. Politseinikud toimetasid kurikaela kinnipidamiskeskusesse. Samal nädalal murti sisse Valgas Vabaduse tänava kauplusesse, kust võeti kaasa nii kassaaparaat sularahaga kui riide- ja tarbeesemeid. Vargusega tekitatud kahju oli lausa 3000 eurot. 

Oktoobri alguses varastas aga 33-aastane mees 300 euro väärtuses kaupa Pärnus Laia tänava kaupluses. Õnneks sai kaupluse turvatöötaja varga kätte ja ta anti üle politseile. 

Kaupluste varguste arv juba aastaid tõusuteel

“Varguste arv on viimastel aastatel olnud tõepoolest väikeses tõusutrendis,” kinnitas PPA ennetustöö ekspert Gerli Grünberg. Toidupoodidest lähevad pikanäpumeeste saagiks erinevad toidu, esmatarbe- ja majapidamiskaubad ning hügieenitooted. Kõige suurema osa varastatud kaubast moodustub aga alkohol. 

Vargused jagunevad laias laastus kaheks: kutselised vargad müüvad kätte saadud kauba edasi ning teised pikanäpumehed kasutavad varastatud kaupa oma tarbeks. Suurem kogus toidu- ja tarbeesemeid, näiteks hinnalisem alkohol varastatakse Grünbergi sõnul tõenäoliselt edasimüügiks. 

Süstemaatilised vargad on enamasti varases keskeas (30–50-aastased) mehed, kes on politseile juba vanad tuttavad tänu narkootikumidele. Nende eelnevates kokkupuudetes politseiga võib olla ka muid viiteid sotsiaalsetele probleemidele.

Kodudes võetakse kõike, mis näppu satub!

Tõusuteel on ka vargused eramutesse, kust võetakse kaasa kõike, mida kergesti kätte saab. Näiteks lähevad varaste saagiks lukustamata jalgrattad, aedades laokil olev aiamööbel või autodes nähtavatele jäetud tehnika. “Kuum kaup” on ka tööriistad, tehnika, nutiseadmed, ehted, sularaha ning käekotid.

“Elukutselised vargad teevad reeglina eeltööd ja üritavad sisse saada siis, kui pererahvast kodus ei ole,” rääkis PPA pressiesindaja Annika Maksimov. “Küll meelitavad vargaid ka lahtised uksed ja aknad – selliseid võimalusi kasutatakse alati ära.” 

Maksimov tõi välja, et kui enamasti on varguse kahju paarsada kuni paartuhat eurot, siis suurimad eluruumidest vargusega tekitatud kahjud sellest aastast jäävad lausa paarikümne tuhande euro kanti. 

Kuigi rattahooaeg on lõppemas, kasutatakse veel viimast võimalust haarata kaasa lukustamata jalgrattaid. 24-aastane Aleksandr jäi enda rattast ilma veidi üle kuu tagasi, kui oli jätnud selle Tallinn-Väikses asuva kortermaja trepikotta. “Politseile ma teada ei andnud, sest ratas oli juba omajagu vana,” tunnistas mees. “Eelnevad kogemused on näidanud, et teavitamine kuhugi ei vii ning varastatud asja tagasi ei saa.” 

“Tuletame meelde, et jalgratta ja muude asjade hoidmine kortermaja trepikodades on tegelikult vastuolus ka tuleohutusnõuetega, mistõttu tuleks hoida rattaid panipaikades. Sinna ei ole keeruline paigaldada tehnilist valvet ehk näiteks liikumis- või magnetandureid,” kirjeldas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Grünberg soovitab samuti hoida jalgrattaid lukustatud keldris, kuuris, garaažis või hoiuruumis. “Kui selliseid võimalusi ei ole, tuleks hoida jalgratast korteris. See võib olla küll tülikas, kuid nii saab enda vara kindlamalt kaitsta.” 

Alati ei päästa ka lukustamine – vargad murravad sisse ja võtavad, mis võtta annab. Alles täna (28. oktoober) sai politsei teate, et Tartus Laia tänava korterist varastati mikrolaineahi, blender, mängukonsool ja kohvimasin – kahju 1537 eurot. 

Eelmisel nädalal varastati Valga vallas lukustatud garaažist mopeed, mille väärtus on 500 eurot. 

Nädal enne seda langes aga Tartus A. Haava tänava kortermaja keldris varaste saagiks 500 eurot maksnud tööriistakohver. Samal päeval varastati Paides eramaja hoovist laste ja täiskasvanute riideid, mis maksid kokku üle 420 euro. 

Sarnaseid näiteid aina koguneb, aga mida siis teha, et koju tulles halba üllatust poleks? Üks mugav lahendus on näiteks G4Si Koduvalve – kui unustad kodust lahkudes valverežiimi sisse lülitada, siis saad seda teha igal ajal koduvalve mobiilirakenduse abil. Kuigi koduvalve eesmärk on vargusi ennetada, pakub turvatunnet ka teadmine, et sellega kaasneb turvagarantii – kõik kahjud hüvitatakse ilma omavastutuse ja välistusteta. 

Maksimov koostas meelespea, kuidas end varaste eest kaitsta:

• Kodust lahkudes või magama minnes sulge aknad ja lukusta uksed;
• lukusta välisuks ka kodus olles;
• märgista väärtuslikud esemed – tee neist fotod ja salvesta kindlasse kohta;
• vajaduse korral paigalda valveseadmed või kasuta turvafirma teenuseid;
• hoia jalgrattad ja tööriistad kindalt lukustatud kuuris või panipaigas;
• kindlusta oma vara. 

Ära kõhkle, anna märku!

Kui sisse löödud aken või lahtine uks annab märku, et sinu koju on sisse murtud, tuleb kohe kutsuda politsei, helistades hädaabinumbril 112.

Politseile tuleb vargusest teada anda ka siis, kui tekitatud kahju on väike. “Isegi kui iga juhtum ei leia kohe lahendust, võib see pikemas perspektiivis olla meile abiks süstemaatiliste kuritegude lahendamisel,” märkis Grünberg.