G4S blogi

Kolm levinud müüti ja arvamust: Miks inimesed koduvalvet oluliseks ei pea?

Paljud inimesed arvavad siiani, et "heas naabruskonnas" elamine teeb neist varastele raske saagi. Pigem on asjalood vastupidi.Foto: Scanpix/PM/Eero Vabamägi.

Iga turvafirma puutub regulaarselt kokku inimestega, kelle arvates on valvesüsteemi ja sellega kaasas käivate teenuste eest maksmine pigem raha raiskamine kui enda kodu kindlustamine. Aastate jooksul on peamised argumendid juba G4S turvatöötajatele selgeks saanud ning tihtipeale ei teadvusta inimesed endale, et tegelikult elu päris nii lilleline pole kui seda arvata võiks.

Mu kodust ei ole midagi varastada

Tegutsemisaastate jooksul kogutud statistika näitab, et kõige enam murtakse sisse ja varastatakse midagi keskmisemast eesti kodust ehk kõige tavalisemast korterist või eramajast. Tihtipeale on just siia, kõige populaarsemasse kategooriasse kuuluvate kodude omanikud arvamusel, et nende majapidamisest pole mitte midagi varastada. “Isegi kui sisse murtakse, siis kaasa võtta pole siit midagi” on kahjuks tänaseni üpris levinud hoiak.

Mul on keegi (koer) alati kodus

Siinkohal tuleb aga kõikidele sellise mõtteviisiga peremeestele ja -naistele tuletada meelde tuntud vanasõna: mis ühe mehe prügi, see teise varandus. Valdava osa varaste jaoks on just need nn keskmised majapidamised kõige ahvatlevamad, kuna seal leidub just piisaval hulgal kodutehnikat, ehteid või muid “väärtusetuid” esemeid, mida on lihtne hiljem raha või (sageli) ka narkootikumide vastu vahetada. Asja teeb varga jaoks veelgi magusamaks tõik, et just need majapidamised on kõige sagedamini ka sissemurdmiste eest kesiselt, et mitte öelda täiesti kaitsetud. Kusjuures enamik varguste ohvriks langenud inimestest on varem samuti mõelnud, et neilt pole ju midagi varastadagi.

Teise levinud argumendina, miks turvateenust mitte soetada, käiakse tihtipeale välja idee, et kuna “keegi on alati kodus”, pole varastel majja asja. Kahjuks ei ühti ka see loogika tegeliku eluga: märkimisväärne hulk vargustest leiavad aset just siis, kui pererahvas on veel kodus. Näiteks öösel kui kõik magavad. Pigem tasuks mõelda sellele, mis saab siis, kui varas murrabki sisse samal ajal kui su pereliige kodus on. Koduvalve omanikel on just sellisteks puhkudeks eraldi paanikanupp, mille vajutamise peale kiirreageerijad otsekohe objektile saadetakse.

Alati ei pea pereliige ka inimene olema. Üllatavalt sageli usuvad koduomanikud, et kui õue peal on koer, siis varas sinna majja kindlasti ei kipu. Tegelikkuses ei ole koer enam ammu enamike pättide jaoks mingi takistust – G4Sil on ette tulnud juhtumeid, kus õuest varastatigi ainult hinnaline tõukoer. Koeraomanikuna tasuks mõelda sellele, kas sinu lemmikloom on ikka tõsine murdja, kes varga kahjutuks suudab teha? Isegi kui on, siis veidigi nutikam varas lihtsalt uinutab sellise kiskja, ning jätkab südamerahuga oma tegevust.

Enamik koeraomanikke ei hoia oma lemmiklooma ka 365 päeva aastas ainult toas või aias, vaid võtavad koera väljasõitudele või maale vanaema juurde minnes kaasa. Sel juhul on maja jällegi “valveta”. Peamiselt toas elavate koerte puhul tuleb lisaks sissemurdmistele mõelda ka looma ohutusele. G4S valvesüsteemiga ühenduses olev suitsu- ja vingugaasiandur teavitab nii valvekeskust kui omanikku ning võib tulekahju või vingugaasilekke korral looma jaoks elupäästvaks muutuda.

Mul on ju kindlustus olemas

Kindlustus ei ole vargust ennetav meede, vaid selle tagajärgedega tegelemiseks mõeldud. Autoga sõites kanname ikkagi turvavööd, hoiame pidureid töökorras ja sõidame (loodetavasti) liikluseeskirju järgides – isegi kui kasko- ja tervisekindlustus olemas on. Muidugi ei ole auto ja kodu päris üks ja sama, kuid kindlustuse põhimõte jääb samaks.

Keegi ei taha, et keegi pahatahtlik võõras tema kodus ja asjades sobraks, sealt endale väärtuslikumad välja valiks ja endale võtaks. Isegi kui hiljem nende esemete väärtus rahaliselt hüvitatakse. Samuti ei anna kindlustus tagasi turvatunnet, mida koju sissemurdmine ka kõige enesekindlamatel inimestel tahes-tahtmata riivata võib. Halvimal juhul võib pereliige varga isegi teolt tabada, mis juhul soovib tõenäoliselt igaüks, et majas oleks häiresüsteem, millega kohe ekipaaž kohale kutsuda. Sa ei tea mitte kunagi, milleks sissemurdja võimeline on.

Põhjuseid koduvalve soetamiseks ja mittesoetamiseks on muidugi veel küllaga, kuid loodetavasti pani kasvõi mõni neist Sind mõtlema sellele, kas Su kodu on ikka nii turvaline kui alati arvanud oled. Kusjuures veel üks sagedane müüt ongi just inimloomusega seotud.

Mida kauem inimene ühegi varguse või sissemurdmisega kokkupuutumata elab, seda rohkem võib ta hakata uskuma, et temaga ei saagi kunagi juhtuda. Sedasi on arvanud praktiliselt kõik valvesüsteemita koduomanikud, kelle kodudesse on sisse murtud. Tagantjärele tarkusest pole sel juhul enam midagi kasu ning turvalisusest rääkides tasuks seda eriti meeles pidada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.