G4S blogi

Turvafirma selgitab: Kuidas vingugaasiandurit tegelikult paigaldama peaks?

Vingugaasi ja vingugaasiandurite kohta levib tänaseni palju pooltõdesid ja müüte. Kuigi teemast räägitakse viimastel aastatel üha rohkem, ei tähenda see kahjuks, et kogu meediaruumis avaldatud informatsioon päris õige on. Eriti oluline on see, kuidas ja kuhu vingugaasiandurit paigaldada.

Puust ja punaseks: mis on vingugaas?

Selleks, et õigeid juhiseid ja soovitusi valedest eristada, tuleks esmalt teha endale selgeks nii vingugaasi kui tavalise õhu omadused. Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid (CO) tekib mistahes orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel – levinud näited on puit, õli ja majapidamisgaas. Eelkõige tekib CO põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Näiteks ahju kütmisel kui ahjusiiber suletakse.

Inimeste jaoks on vingugaas eriti ohtlik, kuna hoolimata mürgistest ja kahjulikest omadustest on tegu täiesti värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaasiga, mis tähendab, et enamasti ei saa inimene arugi, et ta gaasi sisse hingab. Tihti räägitakse meedias vingumürgistusest, kuid paljud inimesed ei oskaks seda tõenäoliselt reaalses situatsioonis ära tundagi.

Põhjus selleks on väga lihtne: vingumürgistuse sümptomid on väga erinevad ja seetõttu on seda ka keeruline diagnoosida. Kergem mürgistus võib põhjustada iiveldust, peavalu ja muid kergele gripile viitavaid sümptomeid. Seetõttu võib inimesel talveperioodil kergem vingumürgistus märkamatagi jääda. Raskem mürgistus võib aga tekitada juba südame rütmihäireid, koomat, teadvusekaotust ja isegi surma. Mõnel puhul võib pideva vingumürgistuse käes viibimine põhjustada ka ajutist mälukaotust.

Kuidas vingugaas õhus levib?

Alates 2018. Aastast on majapidajatel kohustus paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade.

Eeskätt on säärased seadmed gaasil töötavad veesoojendid ja katlad. Lisaks sellele on Päästeametil plaan muuta vinguandur kohustuslikuks ka kõikides nendes kodudes, kus on ahjud ja kaminad. Kuigi sel teemal on teadlikkus üha enam tõusmas, ei piisa ainult vingugaasianduri ostmisest ja enda äranägemise järgi valitud kohta paigaldamisest. Kõigepealt tuleks alustada sellest, kuidas vingugaas ruumis levib.

Tihtipeale levitatakse Eestis valeväidet, et vingugaas on õhust raskem. Turvaettevõte G4S konsulteeris kindluse mõttes nii Tartu Ülikooli füüsikainstituudi, TalTechi küberneetika instituudi füüsika osakonnaga, Sisekaitseakadeemia kui ka NUBLU suitsu- ja vinguanduri tootja Eldese esindajaga.

Nad kõik kinnitasid, et vingugaas on õhust kergem, kuid kuna vingugaasiga saastunud õhk on tavaliselt esialgu kuum, tõuseb see ruumis võimalikult kõrgele. Samas tuleb arvestada, et kui toas leidub muid õhuringlust tekitavaid seadmeid nagu näiteks laeventilaator, võib vingugaasi õhuga segunemine kiiremini toimuda. Põhimõtteliselt tuvastab vinguandur seega mürgise gaasi efektiivselt nii lakke kui ka madalamale paigaldatuna.

“Vingugaasiga saastatud õhk on tavaliselt esmalt kuum, mistõttu tõuseb ta ruumis võimalikult kõrgele. Seega saastuvad vingugaasiga esmalt toa kõrgemad ja soojemad õhukihid ning ajapikku liigub vingugaasiga segunenud õhu front järjest allapoole. Kui toas leidub ka muid õhuringlust tekitavaid seadmeid nagu näiteks laeventilaator, võib vingugaasi segunemine õhuga toimuda kiiremini. Saame järeldada, et mida parem on toas õhuringlus, seda ühtlasem on vingugaasi kontsentratsioon erinevatel kõrgustel ja seda kiiremini jõuab vingugaas madalamatesse õhukihtidesse.”

Mida andurit paigaldades tähele panna?

Vingugaasianduri paigaldamise kõige tähtsam põhimõte on see, et andur tuleb alati paigaldada vastavalt tootja antud juhistele. See tähendab, et iga anduri puhul tuleb lugeda kasutusjuhendit ja sellest ka lähtuda, mitte järgida mõnda nn kuldset reeglit või naabrimehe soovitust. Isegi kui see naabrimees on elukutselt tuletõrjuja – andurid toimivad erinevatel põhimõtetel ja keegi meist ei tea peast iga seadme eripärasid.

Kuigi G4S ei taha ühtegi kuldset reeglit vingugaasiandurite paigaldamise kohta anda, saab siiski jagada nippe selle kohta, kuhu andurit mitte paigaldada.

Esiteks tuleks vältida niiskeid ruume – vannituba, köök, leiliruum. Samuti ei tohiks andurit paigaldada välitingimustesse, kuna seal ei ole sellest lihtsalt kasu. Paigaldamisel tuleks vältida ka otse valamu või pliidi kohale anduri kinnitamist ning ühtlasi tuleks eemale hoida lahtise leegiga kodumasinatest nagu ahjudest, pliitidest ja kaminatest (vähemalt 1,5 meetrit).

Töötamise tagamiseks ei tohi andurit paigaldada ka kohtadesse, kus eraldub tolmu, mustust või rasva, mis andurit määrida või ummistada võiks. Mõistagi ei tohiks andurit varjata ka kardinate või mööbliga – need võivad õhu liikumist takistada. Lõpetuseks tuleks vältida ka anduri auto summutitoru lähedusse paigaldamist, näiteks garaažis, kuna see kahjustab detektorit.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.