Kodukindlustus tekitab koduomanikes vastakaid mõtteid. Ühelt poolt loodetakse, et sõlmides kindlustuslepingu võib mured unustada, aga teiselt poolt kardetakse, et raudselt on poliisis mingi konks sees. Enamasti on kindlustusega seonduvate pettumuste põhjuseks aga hoopis valed ootused ja tähelepanematus. 

Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden toob näite levinud probleemist. “Kui klient sõlmib kodukindlustuse, kuid varakindlustus jäetakse tegemata, siis kahjujuhtumi korral ootavad mitmed ebameeldivused. Näiteks tulekahju korral, mil kahjustada saab nii hoone kui kodune vara, tehakse maja küll korda, kuid kahjustada saanud koduse vara eest hüvitist maksta ei saa.” 

G4S standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala lisab, et alati on palju efektiivsem ja soodsam kahjujuhtumeid ennetada kui tagajärgedega tegeleda. “Näiteks tuleb varguste puhul kindlasti rääkida nii kodukindlustusest kui ka -valvest. Valvesüsteem on preventatiivne ning vähendab varguste arvu, kuid kui vargus siiski peaks toimuma, aitab kodukindlustus tekkinud kahjudega paremini toime tulla.”

Mingi konks on ikka sees

Kõikide kindlustuste põhimõte on üks ja seesama: suuremalt hulgalt inimestelt võetakse väiksem summa, et siis kellegi suur kahju ära lahendada. Sageli aga arvatakse, et kindlustustel peab ikka mingi “konks” sees olema, ja sellest tulenevalt ollakse ka veidi skeptilised – ei usuta, et neist kahju korral päriselt kasu on. 

Gilden toob näite, millest selgub, et kui poliisi korralikult läbi ei loeta, võib kindlustusest teatud olukordades tõesti “mitte kasu olla”. “Kindlasti tuleks poliisi pakkumus korralikult läbi vaadata ning kui miski tundub segane, tuleks selle kohta küsida nii kaua, kuni iga rida on arusaadav,” rõhutab ta. 

Oluline on teada, et enamik kindlustusseltse pakub kodukindlustust, mis hüvitab kodu taastamisväärtuse. See tähendab, et poliisile ei märgita hoone või korteri kindlustussummat. “Sellise hüvitise aluseks on ruutmeetrid, aga kui neid on poliisil tegelikust suurusest vähem kirjas, on kahjujuhtumi korral hüvitis selle võrra väiksem,” räägib ta ja toonitab, et just seepärast tulebki kodu pindala poliisil korralikult üle kontrollida. 

Vara kindlustades mõtle laiemalt 

Varakindlustust sõlmides tuleb koduomanikul teada, kui palju tema kodus olev “kraam” väärt on. Pärjala sõnul tihti alahinnatakse kodus olevate asjade väärtust. “Mõeldakse vaid põhiasjadele ning ei osata ette näha, et näiteks tulekahju korral ei ole televiisor ja mööbel ainus, mis vajab väljavahetamist. Kõik tuleb uus osta, alates kodutehnikast kuni riieteni välja.”

Gilden toob välja, et alakindlustuse vältimiseks on nemad hakanud koduse vara kindlustamisel pakkuma varianti, mille puhul lähtutakse kindlustussumma arvutamisel ruutmeetritest. “Kui klient ütleb, et tema 50-ruutmeetrises korteris on 10 000 euro ulatuses kodust vara, siis see tundub kahtlane. Isegi alla 20 000 euro on sageli ebatõenäoline,” sõnab ta. 

Ootamatuste vältimiseks tuleks varakindlustus korralikult läbi vaadata, et hiljem ei peaks pettuma. “Osade koduse vara liikide jaoks on meil ette nähtud hüvitispiir. Näiteks väärisesemete (ehted ja kunst) puhul on see 4000 eurot. Kui inimene teab, et tal on väärisesemeid suurema summa eest, tuleks väärisesemete limiiti poliisil kindlasti suurendada,” rääkis Gilden. 

Ta toob näiteks ühe juhtumi, mil kindlustuslepingut sõlmides ei vaadatud poliisi hoolikalt. Tegemist oli suurema vargusega – kliendi kodust viidi ära suures väärtuses väärisesemeid. “Juba paari käekellaga oli väärisesemete algselt pakutud limiit lõhki. Kindlasti oleks kliendil olnud vaja limiiti suurendada.”

Niisiis, kui kodus on eritellimusel valmistatud mööbel või seintel hinnalised maalid, tuleks kõik aspektid kindlustusandjaga läbi rääkida, et vältida võimalikke ebameeldivusi. 

Varguseid tuleks ennetada

Gildeni sõnul näitab nende statistika, et vargused on küll langustrendis, kuid see ei tähenda, et probleem oleks kadunud. “Endiselt on varguseid, mille kahju on kuni 50 000 eurot. Kindlustus aitab materiaalse poolega, kuid ei saa vargust ennetada.”

Pärjala sõnul arvatakse sageli, et kodukindlustus maksab kõik kinni – pole hullu, kui pätt teleri ära viib, ongi ju uut vaja! Ja mõeldaksegi, et koduvalvet polegi vaja. Aga päris nii see ikka ei ole. 

“Lisaks materiaalsele kahjule kaasneb vargusega ka emotsionaalne kahju, mis ei ole ühegi summaga hüvitatav,” toonitab ta. “Kodutehnika võib ju kindlustus hüvitada, aga meie kogemus näitab, et vargusest tulenev emotsionaalne trauma võib jääda veel aastateks. Mõelda tuleks eelkõige sellele, kuidas varguseid vältida, mitte kuidas varguse järgselt uusi asju koju saada.”

Ka Gilden rõhutab, et kindlustus ei tähenda kindlasti seda, et nüüd võib vabalt võtta. Kindlustusseltsidel on lepingus mitmed nõuded, näiteks tuleb kodust lahkudes sulgeda uksed ja aknad. “Eramajas elades tuleks silme alt ära panna kõik, mis vähegi väärtuslik. Varga elu ei ole vaja lihtsaks teha,” sõnab ta ja toonitab, et ka poliisi olemasolul tuleks teha kõik endast olenev kahjujuhtumite vältimiseks. 

Kodukindlustus ja koduvalve täiendavad üksteist

Võib tulla üllatusena, et lisaks ebameeldivuste vältimisele aitavad kodukindlustus ja valve üheskoos ka raha säästa. Kuidas? Seesam on pika koostöö jooksul G4S-iga jõudnud järelduseni, et koduvalve olemasolu vähendab varguse ohvriks sattumise riski. Seepärast pakuvad nad ühte boonust. 

“Kui kodus on valvesüsteem ning varguse korral on häire registreeritud ka G4S juhtimiskeskuses, siis me oma kliendilt kodukindlustuse omavastutust ei küsi. Kui vargus toimub kodus, kus on turvasüsteemid, on kahjud väiksemad võrreldes koduga, kus valvet ei ole. Vargal ei ole toimetamiseks väga palju aega,” põhjendab Gilden. “Valvesüsteem on preventatiivne ning annab vargale märku, et tegemist on koduga, kus toimetamine väga lihtne ei ole.”

Meelerahu ja turvatunde tagamiseks on vaja nii koduvalvet kui ka kindlustust. Üks aitab ennetada kahjusid, teine aga nendega tegeleda. Koduvalve kohta leiate infot siit ning kodukindlustuse kohta siit.